Korteriühistu majandusaasta aruanne: tähtaeg, kas väike on vabastatud?

Korteriühistu majandusaasta aruande koostab juhatus ja kinnitab korteriomanike üldkoosolek. Kinnitatud aruanne tuleb esitada korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest – kalendriaasta puhul 30. juuniks. Aruandes peab olema ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Kuni kümne korteriomandiga ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja meie lugemist mööda ei pea ta aruannet koostama, kuid mitte siis, kui ühistut juhib valitseja. Enne sellele tuginemist kontrolli seda korteriühistute registri juhendist või oma raamatupidajalt.

Kes koostab ja kinnitab majandusaasta aruande?

Aruande koostab juhatus, kinnitab üldkoosolek. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei kirjuta korda ise lahti, vaid suunab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) juurde:

„Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“ (KrtS § 51 lg 1)

Nende lõigete järgi koostab aruande juhatus, see esitatakse üldkoosolekule ja üldkoosolek kinnitab selle. Pane tähele: säte kehtib siis, kui ühistu peab aruande koostama (väikese ühistu kohta vt allpool).

Üldkoosoleku põhireeglid: koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevatel omanikel on üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest (KrtS § 20 lg 2). Otsus on vastu võetud, kui poolt hääletab üle poole osalenutest (MTÜS § 22 lg 1, mida kohaldatakse KrtS § 20 lg 1 kaudu). Mõlemal juhul võib põhikiri ette näha teisiti. Iga korteriomand annab vaikimisi ühe hääle (KrtS § 22 lg 1).

Otsused kantakse protokolli – vt meie üldkoosoleku protokolli näidist. Omanik võib saata esindaja, kelle esindusõigus on tõendatud kirjaliku dokumendiga (KrtS § 22 lg 5) – vt volikirja näidist. Seadus lubab omanikel otsuseid teha ka üldkoosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21 lg 1). Kas see sobib aruande kinnitamiseks, aruta juristiga; menetluse kirjeldab otsuse näidis koosolekut kokku kutsumata.

Mida peab kutse ütlema, kui päevakorras on aruanne või majanduskava?

Kutses tuleb öelda, kus ja kuidas saab dokumendiga enne koosolekut tutvuda.

„Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.“ (KrtS § 20 lg 3)

„Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil.“ (KrtS § 20 lg 4)

Kutse tuleb saata vähemalt seitse päeva ette, kui põhikiri ei näe ette pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lg 5, kohaldub KrtS § 20 lg 1 kaudu).

Mis peab korteriühistu aruandes lisaks olema?

Korteriühistu aruandes peab olema iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

„Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus.“ (KrtS § 51 lg 3)

Aastaaruande näidist me siin ei avalda: aruande vormi ja ülejäänud sisu pane paika koos raamatupidajaga.

Mis on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?

Kuus kuud majandusaasta lõpust.

„Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega.“ (KrtS § 51 lg 4)

Seadus majandusaastat ise ette ei kirjuta. Kui ühistu majandusaasta on kalendriaasta, on tähtaeg 30. juuni. Registrisse läheb kinnitatud aruanne, nii et üldkoosolek peab selle kinnitama enne tähtaega – arvesta juurde ka kutse saatmise aeg. Kas audiitorkontroll on sinu ühistule kohustuslik, küsi raamatupidajalt.

Kas kuni kümne korteriomandiga korteriühistu on vabastatud?

Meie lugemist mööda jah, kui ühistut ei juhi valitseja. See on aga kahe sätte koostoime tõlgendus, mitte üks selge lause seaduses.

„Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut.“ (KrtS § 50 lg 2)

„Kui kuni kümne korteriomandiga korteriühistu peab tekkepõhist raamatupidamist, kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 3 sätestatut.“ (KrtS § 50 lg 3)

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 43 lõige 2 loetleb kassapõhise raamatupidamise puhul kohaldatavad paragrahvid ja aruande koostamise kohustust sätestav § 14 nende hulgas ei ole. Tekkepõhise raamatupidamise kohta ütleb lõige 3 otse:

„Sellise ettevõtja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud majandusaasta aruande koostamise kohustust.“ (RPS § 43 lg 3)

Kumbki leevendus ei kehti, kui ühistut juhib valitseja:

„Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata, kui korteriühistut juhib ja esindab valitseja käesoleva seaduse § 26 kohaselt.“ (KrtS § 50 lg 4)

Sätete praegune sõnastus kehtib alates 01.02.2023. Enne kui aruande koostamata jätad, kontrolli seda korteriühistute registri juhendist või oma raamatupidajalt.

Mis on korteriühistu majanduskava ja kes selle kehtestab?

Majanduskava koostab juhatus iga majandusaasta jaoks ja selles on viis osa (KrtS § 41 lg 1):

1. ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest töödest;
2. ühistu kavandatavad tulud ja kulud;
3. kuidas omanikud majandamiskulud omavahel jagavad;
4. reservkapitali ja remondifondi maksete suurus;
5. kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.

„Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.“ (KrtS § 41 lg 3)

„Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.“ (KrtS § 41 lg 5)

Majanduskava alusel teevad omanikud ühistule perioodilisi ettemakseid oma kaasomandi osa suuruse järgi, kui põhikiri ei näe ette teisiti (KrtS § 40). Kui kehtiv kava ei taga ühistu maksevõimet, peab juhatus koostama uue kava ja kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku (KrtS § 41 lg 4). Juhatuse kohustustest ja vastutusest loe juhatuse liikme artiklist.

Kui suur peab olema reservkapital ja remondifond?

Reservkapital peab olema vähemalt 1/12 ühistu aasta eeldatavatest kuludest.

„Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.“ (KrtS § 48)

Remondifondile seadus alammäära ei sea. KrtS § 35 lg 2 punkt 5 loeb tavapäraseks valitsemiseks sobiva suurusega reservi ja remondifondi moodustamise. Mõlema makse suurus kuulub majanduskava neljandasse ossa.

Mida Unitify teeb

Unitify ei koosta aruannet ega majanduskava ega esita midagi registrile – see jääb juhatuse ja raamatupidaja tööks. Platvorm aitab hoida korras töö, mis aruande ümber käib:

• Teated. Kutse koos infoga, kus aruande või majanduskava eelnõuga tutvuda, läheb omanikele elaniku rakendusse. Haldur valib teksti ja keele.
• Hääletus. Omanikud saavad rakenduses hääletada, haldur näeb osalust ja hääli korteri kaupa. Kas selline hääl vastab seaduse vormile, otsustab ühistu jurist.
• Dokumendid ja maksed. Kinnitatud aruande, majanduskava ja protokolli saab hoida maja juures ja avaldada omanikele. Igakuised maksed ja võlgnevused on kirjas korteri kaupa, koos meeldetuletustega.

Rakenduse liides on praegu inglise keeles ja seadistatakse projekti jaoks; eestikeelset liidest veel ei ole.

Vaata lähemalt Unitify Eestis või broneeri demo.

Allikad: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus, raamatupidamise seadus, Riigi Teataja; kontrollitud 4. novembril 2026. Tekst muutub: ava enne sellele tuginemist kehtiv redaktsioon. See ei ole õigusnõu.